Blogi & artiklid

20. juuni 2014

Pikaajaline töölt eemal olemine

Autor: Kadi Kuuskmann
Kui mõelda pikemalt töölt eemal olemise peale, siis eelkõige seostub see lapsehoolduspuhkusel viibimisega. Siiski on eemaloleku põhjuseid palju teisigi – nt raske haigus endal või lähedasel, kaitseväes teenimine, õppepuhkused jpm. Olenemata põhjusest,on töötaja jaoks oluline kindlustunne, et naasedes tööle, on tal säilinud ametikoht.  Tööandja poolelt vaadates on tähtis mõelda, mida tuleb teha, et väärt töötajad ka peale eemalolekut, soovivad tagasi tulla. Mis siis on oluline vastastikuse kindlustunde jaoks?

Minu arvates on oluliseks teguriks kontakti hoidmine. Töötaja, kes on töölt eemal, soovib ikkagi olla üks meeskonnast. Võimalusi kontakti hoidmiseks on mitmeid. Mina olen lastega kodus olnud neli aastat ning ma ei tunne, et oleksin „päriselt“ kõigest eemal olnud.

Seda seepärast, et minu tööandja on mind kaasanud ettevõtte tegemistesse. Olen jooksvalt kursis töökohal toimuvaga ning võimalusel räägin  kaasa oluliste otsuste langetamisel. Vähemtähtis pole ka asjaolu, et olen alati oodatud  kollektiivi ühisüritustele.  Seda kõike selleks, et tunneksin end ka kodus olles meeskonna liikmena.

„Kavalad“ tööandjad mõtlevad,  kuidas kodusolevaid töötajaid „ära kasutada“ ehk kaasata neid töösse ka eemaloleku ajal. Kui tööandjana tead, et sul on tegelikult olemas spetsialist, keda usaldad, siis miks värvata uusi inimesi lühiajalistesse projektidesse? Siinkohal tuleb mõelda ka seadusandlusele – kuidas korraldada see, et näiteks lapsehoolduspuhkusel olija ei kaotaks vanemapalka. Mina olen kodus olemise ajal läbi viinud mõned koolitused.  Selline kaasamine on olnud ainult rõõmuks.

Töölt pikaajalise eemalolemise meeldivamate põhjuste kõrval ei saa ära unustada ka vähem meeldivamaid põhjuseid...Nendeks on siis peamiselt haigused. Kõige enam viibitakse töölt kaua eemal vähi ravi tõttu. Teisel kohal on psüühikahäired, depressioon, ärevushood jpm. Kuidas käituda nende töötajatega?  Psühholoog Anneli Velt tõi meieni toreda ütluse: „Meie kõigi sees on olemas kompass, mis suunab meid keerulistes olukordades tegutsema.“ Nii ka kõigil juhtidel.

PARE klubi grupiaruteludes jagasime kogemusi selle kohta, kuidas on tööandjad ja juhid käitunud, kui töötajal on keeruline aeg. Väga positiivne oli see, et selgus, et sellistes olukordades on oldud väga inimlikud ning toetavad. Töötaja, kellel on diagnoositud raske haigus vajab eelkõige tööandja poolt mõistvat suhtumist ja kindlustunnet, et tema töökoht ei kao. Nii on tal üks mure vähem, millele mõelda.

Ja jällegi tõdemus, et tööandja-töötaja suhe on vastastikkune ning vajab eelkõige selget omavahelist suhtlemist. Seda ka elu poolt seatud eemalolekute ajal.


Loe veel:

Teadlik personalivalik - mida milleks teha?

Kas suhtlemisoskus on õpitav või jumala and?


<- Tagasi