Blogi & artiklid

25. mai 2016

Mida rohkem ma tean, seda vähem ma tean

Autor: Sirje Tammiste


Pärnu Juhtimiskonverentsil oli sel aastal intrigeeriv nimi „Juht kui õpetaja“. Juhid rääkisid õpetajatest ja õpetamisest, õppimisest ja juhiks küpsemisest. Minu seekordne lugu on inspireeritud erinevate esinejate ütlustest. Kuna sõna-sõnalt neid kirja ei saanud, siis esitan need pigem mõtete kollaažina.

  • Edutamine pole auhind raske töö eest. Kellel on potentsiaali, sellele antakse vastutust juurde. Kuigi karjääriredelil edasi liikumine on paljude jaoks tunnustuseks tehtu eest, on see tegelikult märk sellest, et sinusse usutakse – et sa suudad enamat. Väga oluline on ise mitte reaalsustaju kaotada, end mitte ülehinnata. Inimesi edutatakse sageli kuni ebakompetentsuse tasemeni. Kui selline äratundmine tuleb – ma ei saa enam hakkama, ma pean tegema tööd, milleks ma tegelikult valmis pole – oleks enda suhtes väga aus astuda samm tagasi. Sageli aga püütakse usaldust õigustada kuni jõutakse läbipõlemiseni.

  • Kõige parem viis juhiks õppimisel on minna kooli klassi ette ja veenduda, kas saad hakkama. Kui saad õpetajana hakkama, saad ka juhina. Lapsed on vahetud, nemad korraldavad uuele õpetajale tõelise tuleproovi, tööl käib see kuidagi rafineeritumalt. Konverentsil rääkis Pauliine heast õpetajast. Hea õpetaja jaoks ei ole olemas rumalat küsimust. Ta ei tohiks tekitada stressi. Ta mõistab, et õpilased on erinevad ja neid tuleb motiveerida erineval viisil. Ta ei pane last end halvasti tundma, kui ta teeb mõne vea. Hea õpetaja võtab õpilast kui partnerit. Õpilastele tuleb öelda, mida sa hindad. Hea õpetaja on kirglik selles, mida ta õpetab, nii sütitab ka lapsi. Ta ei raiska tunnis väärtuslikku aega, tunnis peaks toimuma aktiivne töö. Sama võime väita hea juhi kohta.

  • Juhi kui õpetaja loob inimlik respekt ja huvi teise inimese vastu. Kuulates, küsimusi esitades, koos meeskonnaga arutledes leitakse õige tee ja vastused ettevõtte ees seisvatele küsimustele. Noor juht mõtleb, et tema peab kõike teadma, sest ta on ju juht. Mida kogenenumaks saab juht, seda julgemalt ta tunnistab oma vigu ja küsib nõu. Küps juht julgeb ka öelda, et ta ei tea ning ei aja selle asemel mõttetut loba. Juht peab kogu aeg õppima. Tähtsad on koolitused, kolleegide kogemused, kuid ilma raamatuid lugemata ning sügavuti minemata heaks juhiks ei saa.

  • Kui juhil on oma juhtimisfilosoofia ja selge missioon, siis tekivad järgijad. Juht peab oskama haarata südant, mõistust ja vaimu. Juht ei saa inimesi tagant sundida, tema on see, kes läheb ees ja kellele järgnetakse.

  • Läbielatud sündmused muutuvad kogemusteks. Kogemused on läbitunnetatud minevikusündmused, mis aitavad juhil mõista tema ees seisvaid valikuid. Kogemus õpetab enam kui miski muu, kuid võtab selle eest kõrget hinda.

 

Kui Lennart Merilt küsiti, kas ta teeks oma elus midagi teisti, vastas ta: „ Kõik, sest muidu poleks ma ju midagi õppinud.“ Kui palju ma olen kuulnud vastust samale küsimusele, et midagi ei teeks teisti ja mõelnud, et mina küll teeks…

 

Vahel on tunne, et kõik on nii targad ja alati teavad kuidas on õige, ainult mina otsin vastuseid, eksin, põen. Mulle on öeldud – sina oled juht ja pead teadma, muidu pole sa mingi juht. Kui selle konksu alla neelasin, jäi hing kinni. Nüüd, konverentsil kogenud juhte kuulates, süvenes veelgi teadmine – juhina oled sa kogu aeg teel. Oluline on edasi liikuda, mitte paigal tammuda. Ühtegi viga ei tohi korrata, igast eksimusest tuleb õppida, vaid siis saab sellest kogemus uuteks paremateks otsusteks.

 


Loe veel:

Noore juhi teekond algab iseenda mõistmisest

Meie mõttetud võitlused