Blogi & artiklid

27. aprill 2016

Noore juhi teekond algab iseenda mõistmisest

Autor: Sirje Tammiste

Intervjueerides kogenud juhte kuulen ma sageli, kuivõrd raske oli juhina alustada. Kui spetsialistist saab juht, siis peab ta kõrvale jätma oma head tehnilised oskused ja mõistma, et nüüd saavutab ta tulemusi teisi juhtides ja suunates. See on algajate üks peamisi komistuskive – nad tahavad ikka kõikides detailides kaasa rääkida, sest siis tunnevad nad end kompetentsena. Teistele vastutust andes pead ju nende oskusi usaldama. Kui ei usalda ennast, ei saa ka teisi usaldada. Nii on vaja noorel juhil kõigepealt endast aru saada, siis õpid teisi mõistma.

Kas sulle meeldib käske ja korraldusi saada või tahad oma peaga mõelda?

Tavaliselt ikka soovime ise oma tööd puudutavates asjades kaasa rääkida. Kuid millest see tuleb, et oma alluvate puhul kiputakse vastupidist mõtlema? Inimesed vajavad juhendamist, neid tuleb kuulata, koos arutada ja sel viisil anda neile võimalus oma otsused ise teha. Juht aitab sõnastada eesmärgi ja toetab teekonna valikul, mitte ei ütle iga sammu tegemisel – nüüd paremale ja nüüd vasakule. Muidugi on neid, kes käske ja korraldusi ootavad. selle peab juht endale esimese asjane selgeks tegema - millise tööviisiga on tema alluvad. Õppides mõistma, kuidas sa ise soovid oma tööd teha, hakkad ka teisi mõistma.

 

Mis viib sinult enesekindluse?

Võid kirja panna erinevaid olukordi või teatud inimtüüpe, et mõista kus võid end kaotada. Kui enesekindlus lööb kõikuma, haarame me kas võimu järele, tardume või põgeneme. Mida sina teed? 

 

Jutuajamine teisega algab vestlusest iseendaga, kus arutad, mida see olukord sinu jaoks tähendab:

  • kas ma olen kompetentne, pädev, lugupidamist väärt või mitte?
  • milline mõju on sellel olukorral/vestlusel minu eneseväärikusele, tulevikule või heaolule?

Vastused neile küsimustele määravad suures osas selle, kas tunned end selles olukorras selle inimesega suhtlemas kindlalt või tasakaalutu ja ärevana.

 

Võta rahulikult – pole olemas mitte ühtegi inimest, kes oleks alati kõiges pädev või säilitaks alati raudse enesekontrolli. Pigem küsi nõu, näita julgelt, et sa ei tea vastust ja soovid tuge, mitte ei püüa oma ebakindlust varjates kõiketeadja olla. Sinu tegelik ebakindlus paistab välja liigutustest, pilgust… Seda pole võimalik kontrollida.

 

Kui sa tead, mis viib sinult enesekindluse, saad sellele otsa vaadata ja olla olukorra peremees.

 

Kuidas tuled toime ebamugavate jutuajamistega?

Usu, see on juhi töö üks keerulisemaid hetki, kui pead kellegi töölt vabastama. Majanduslanguse ajal oli see paljude juhtide jaoks niivõrd keeruline, et nad eelistasid ettevõtte tegevuse lõpetada. Oma kauaaegsetele töötajatele silma vaadata ja öelda, me läheme edasi ilma sinuta, oli paljude jaoks ületamatult raske.

Paar soovitust:

  • Valmistu teise reaktsiooniksmõtle läbi tema erinevad käitumisviisid, kuid võid kindel olla – tegelikku olukorda sa ei saa ette näha. Kui oled erinevad variandid oma peas läbi mänginud, oled rohkem „valmis“.
  • Tunnista, et olulistes vestlustes on alati emotsioonid kaasas. Pole mõtet öelda, et „räägime asjast“, kui vihast keed. Enne pead saama oma tunded kontrolli alla, siis suudad ka „asjast“ rääkida.
  •  Kujutle end kolme kuu või aasta pärast – pikemas perspektiivis vaadatuna pole hetkeraskused enam nii rusuvad. Kui meenutad mõnd üleelamist, millest on möödas 3… 5 aastat – on nad praegu nii rasked kui siis? Praegu räägid neist kui õppetundidest, ma loodan.

 

Kokkuvõtteks:

  • Kui oskad ise öelda, kuhu oled inimesena teel, suudad eesmärke näidata ka meeskonnale.
  • Kui mõistad oma ebakindluse põhjusi, on sul võimalik neid ületada. Endas kahtlev juht külvab ebaterveid suhteid. Tehes sellega oma töö järjest raskemaks.
  • Juhina pead kõigepealt õppima oma ebatäiuslikkust tunnistama. Siis mõistad ka, et alluvad eksivad mitte tahtlikult, vaid selle pärast, et nad ei osanud.


Loe veel:
Kas uus juht suudab muudatusi ellu viia?
Millele peaks mõtlema enne töötaja edutamist?
Õnne võtmed on juhi käes