Blogi & artiklid

16. veebruar 2021

Kuidas haridustase töö leidmist tegelikult mõjutab?

Autor: Sirje Tammiste

Päris kindlasti ei määra ainult kõrghariduse olemasolu edu. On küllaga neid, kes vaatamata pooleli jäänud kõrgkooli õpingutele väga kaugele ja kõrgele on jõudnud. Kuid nii mõnigi edukas tippspetsialist või -juht on rääkinud, et nad oleksid siiski saanud elus hoopis teisi valikuid teha, kui õpingud oleksid korralikult lõpetatud olnud. Kuna tagantjärgi tarkusest on vaid siis abi, kui sellest positiivne kogemus võtta, siis sel teemal kirjutangi.

Kahjuks jätavad noored liiga sageli kõrgkooli õpingud bakalaureuse lõpetamisel pooleli, sest on leidnud õpingute kõrvalt erialase hästi tasustatud töö ega näe magistrikraadil mingit väärtust. Vähemalt üliõpilase jaoks võib palgatase nii meelierutav olla, et kaob tahe õpinguid jätkata.

Ma juba teangi kõike!

Noor võetakse enamasti tööle tegemaks seda, millega ta tõesti peale 2-3 aastaseid õpinguid hakkama saab. Need on tavapäraselt ametikohad, kus sügavad eriala teadmised pole nii olulised kui nutikus ja sobivad isiksuse omadused. Kui noorel pole enamaks ambitsiooni, siis ehk ongi õigem kohe tööle hakata. Selleks, et laboris analüüse teha, ei ole tõepoolest vaja 5 aastat õppida. Küll aga selleks, et tehtud analüüside põhjal õigeid järeldusi teha ja saadud tulemusi kasutada, on vaja veelgi rohkem õppida kui 5 aastat. Kui keegi mõtleb, et ta teab kõike, siis enamasti ta veel üldse ei saa aru, mida ta tegelikult ei tea.

Akadeemilised teadmised vs praktilised oskused

Suur asi, kui inimene saab aru miks ta midagi teeb. Miks mõnda asja on vaja just sel viisil , mitte kuidagi teisiti teha – see on küsimus, mida tasub ikka endalt ja oma kolleegidelt küsida. Mõnele töötajale tuleb anda konkreetseid ülesandeid, ta lülitab oma mõtlemise välja ja teeb täpselt seda, mida ütlesid. Kui uus töötaja ei küsi – miks te seda nii teete, tuleks olla tähelepanelik. Kas ta süveneb? Saab ta sisuliselt oma tööst aru? Ma ei mõtle lihttöid, kus tehaksegi kindlaid liigutusi. Neid jääb meil aga järjest vähemaks. Hiljuti küsisin kandidaadilt, miks jätkas ta peale Luua Metsanduskooli lõpetamist kõrgkooli õpinguid Maaülikoolis. „Algul õppisin, kuidas ja milliseid puid maha võtta, hiljem aga – kas maha võtta ja kuidas metsa tervikuna majandada“. Kui töötajal on väga head akadeemilised teadmised, suudab ta põhjalikumalt kaalutletud praktilisi otsuseid teha. Igal juhul on kõrgema haridusega töötaja maailmapilt laiem ja ta suudab keerukamates otsustes kaasa rääkida.

Kui soovid jääda tegema kindlaid tööülesandeid, võid rahulikult haridustee pooleli jätta. Kui soovid oma valdkonnas parimate hulka jõuda, omanda kindlasti magistrikraad või sea eesmärgiks doktorikraadi omandamine.

Poolik haridus ja karjääri klaaslagi

Teame küllalt näiteid, kus haridus pole mõjutanud karjääri edukust - tugev isiksus jõuab nagunii tippu. Samas on tippu jõudnud rõhutanud teadmiste vajalikkust ja ka kahetsenud, et omal ajal ei õppinud. Oleks palju asju osanud paremini teha. Nad on saanud toetuda omandatud kogemustele. Siiski on enamasti meie konkurssidel, kui otsime juhte, magistrikraadi nõue sisse kirjutatud. Ilma selleta vestlusvooru ei jõua. Pigem loovad suure edumaa väga hästi läbimõeldud ja süsteemselt lõpuni viidud õpingud, kus kombineeritakse erinevaid valdkondi - näiteks tarneahela juhtimise ja logistika bakalaureus, tarneahela juhtimise magister välismaal, ärikorralduse magister fookusega digitaliseerimisele MBA EBSis. Päris kindlasti sellise ettevalmistusega juht oskab kogu organisatsiooni juhtimisel kaasa rääkida ja ettevõttele suurt lisaväärtust luua.

Pooleli jäetud õpingud jätavad tööotsijast pildi, et ta ei vii asju lõpuni. Põhjendus – teadmised on saadud, paberit mul vaja pole – võib hiljem olla väärtusetu. Sest tutvus sinuga algab konkursile esitatud dokumentidest.

Tööandjad hindavad neid, kes alustatu lõpuni viivad. Ka siis, kui see võib töö ja pere kõrvalt keeruline olla.

Noorte palkamisel ei mõelda nende eluplaanile

Kui tööandjal on õnnestunud leida andekas noor ja töötajat on väga vaja, võivad ettevõtte eesmärgid tähtsamad olla noore inimese eluplaanist. Sel juhul on väga oluline, et noor saaks rääkida karjäärinõustaja või elukogenud inimesega, et luua visioon oma elust. Millist elu soovib ta elada 5 aasta pärast? Ja 10 aasta pärast? Kui unistus on loodud, on lihtsam mõista, mida peab ta tegema täna ja homme, et õiges suunas liikuda.

Tööandja pakkumine kohe tööle tulla võib olla ahvatlev, kuid oma elu eesmärkide fookuses hoidmine aitab noorel teha tema enda jaoks õigeid valikuid.

Loe veel: 
Palkame vaid kogemustega superinimesi!
Kas ülekaal mõjutab tööle saamist?