Blogi & artiklid

25. august 2020

Mentorlus loob uut väärtust

Autor: Sirje Tammiste
Ajalooliselt pärineb mõiste mentorlus Kreeka mütoloogiast. Homeros jutustab „Odüsseias”, et enne kui Ithaka kuningas Odüsseus asus Trooja linna piirama (umbes 1200 aastal eKr), nimetas ta oma kodule ja pojale Telemachosele kaitsja, kelle vastutada jäi poja arendamine ja kasvatamine. Kaitsja, kes oli tarkusejumalanna Athene, võttis endale Odüsseuse vana sõbra Mentori kuju.

Nii tähendab ka tänapäeval mentor oma ala eksperti, kes juhendab ja annab nõu, tuginedes iseenda kogemustele. Selles protsessis on väga oluline mentori ja mentee omavaheline usalduslik suhe ja hea inimlik sobivus. Lisaks peab mentor valdama meisterlikult suhtlusprotsessi juhtimise kunsti – ta oskab menteega ühele lainele jõuda ja vestlust nii juhtida, et läbi avatud kuulamise aidata menteel jõuda suurema selguseni. Kui mentor kasutab oma kogemuslugusid, peab ta seda alati tegema põhjusega – oluline pole mitte see, mida mentor räägib, vaid see, milliseid järeldusi teeb mentee. Nii määrab mentorprotsessi õnnestumise mentori oskus kuulata ja õigeid küsimusi esitada, et suurendada mentee teadlikkust oma valikuvõimalustest.

Samas on kogenud mentoril oluline meeles pidada, et tänased teadmised ei pruugi enam homme aidata. Oleme kiirete muutuste ajastus, kus me tuleviku edu ei ehita mineviku kogemusele. Mentorluse eesmärk pole mitte heade spetsialistide kloonimine vaid parima kogemuse jagamine.

Olen kohtunud alustava juhiga, kelle mentoriks oli kogenud suurettevõtte juht. Mentee võttis kõiki mentori õpetusi, paraku ei mõelnud tol hetkel kumbki, et väikest alustavat ettevõtet ei saa juhtida nagu pika ajalooga suurettevõtet. Mentori kogemused juhtisid mentee valedele otsustele. Tol hetkel kogesin mentori suurt vastutust – teda võetakse eeskujuks, tema soovitusi võetakse puhta „kullana“. Mentor vastutab selle eest, et mentee ei hakkaks kuuldut kopeerima vaid annaks sellele oma töö võtmes õige sisu. Nii on oluline kuulata menteed – kuidas kuuldud lugu teda edasi aitab, mida kasulikku ta sellest enda jaoks võtab.

Menteeks võib olla ka kogenud kolleeg, kes on uudses rollis või mõnede tööülesannete täitmisega raskustes – jutuajamised mentoriga aitavad näidata erinevaid võimalusi, luua uut vaatenurka või perspektiivi. Päris tihti pärsib uute ülesannetega toimetulekut hirm eksida. Sest puudub kogemus. Vestlus mentoriga suurendab enesekindlust ja usku – ma saan hakkama.

Mentorlus on koostöösuhe, mis aitab avada mentee potentsiaali ning mis inspireerib ja toetab teda tööalase edu saavutamisel.

Kui ettevõte soovib mentorlust oma organisatsioonikultuuri osaks muuta, on oluline teha seda süsteemselt.

  • Kindlasti on vaja alustada kogenud töötajate leidmisest, kes on valmis mentorina oma aega ja kogemusi jagama. Olen kogenud, et selle rolli võtmisel ollakse pigem skeptilised – tavapäraselt ei näha selle kasu endale ega ka organisatsioonile. Tihti suureneb just koolitusel tulevaste mentorite motivatsioon – nad mõistavad, kuivõrd huvitav on koos kolleegiga ühist rada käia. See rikastab ka mentorit ennast.  

  • Kui mentorid on leitud, on väga oluline neid koolitada – vaid nii on mentorlusest kasu menteele, mentorile ja organisatsioonile.

  • Pärast koolitust ei tohiks mentoreid omapäi jätta – hea, kui toimuvad regulaarsed omavahelised kohtumised. Et mentorid saaksid oma edulugusid jagada, üksteiselt õppida ning ka kõhkluste korral teistelt tuge saada. Vaid sel viisil säilib mentorite motivatsioon seda rolli aastaid väärikalt kanda.

  • Aastas kord võiks ettevõtte juhtkond ka oma mentoreid avalikult tunnustada ja tänada. Et on inimesi, kes lisaks oma põhitööle jagavad pikaaegseid kogemusi, aidates sel viisil kaasa parimate kogemuste jagamisele ja teatud traditsioonide säilimisele. Mentorid on organisatsiooni väärtuste kandjad, läbi nende jõuavad põhiväärtused ka uute töötajateni. On loodud järjepidevus.  

Rohkem võiksime kutsuda mentoriks juba pensionile jäänud kogenud juhte ja tippspetsialiste. Nii anname neile võimaluse tunda end vajalikuna. Noored aga saavad osa auväärsetest minevikukogemustest. Muidugi – targutava ja vanu aegu ülistava pensionäriga ei taha noored kohtuda.

Mentoriks sobib vaid see, kes oskab oma kogemust nii jagada, et noor saab ise valida, mida ta saab oma töös kasutada. Edasi aitavad oludele vastavad kogemuslood.

Olen seda meelt, et mentorlus aitab oma töötajate motivatsiooni ja kokkukuuluvustunnet suurendada ja läbi selle kasvatada ettevõtte majanduslikku edu.

Liigume vanade tarkuste juurde ja muudame mentori rolli oma ettevõtte auametiks!

Soovid oma ettevõttes mentoreid koolitada?