Blogi & artiklid

Koolitus ei ole täna enam tööandjate ainuke valik töötajate arendamisel. Võimalusel kasutatakse personaalsemaid, teemale sobilikumaid ja pikaajalisemat kasu toovaid viise. Sirje ja Kristi räägivad Äripäeva raadios, milliseid erinevaid võimalusi on meil lisaks koolitamisele töötajate arendamisel pakkuda.

Palusin intervjueeritavaks oma hea kolleegi Kristi Põldma, kes lõpetas pea 3 aastat kestnud coachi ja superviisori väljaõppe International Coaching and Supervsion Instituudis (ISCI).

On privileeg olla lõpuni kuulatud. Mõistetud rohkemgi kui ise ennast mõistad. Et oma mõtteid korrastada ja oluline eesmärk enda jaoks lahti mõtestada. Minevikust saab tulevik, kui võtad sealt positiivse kogemuse. Sõnastad selle ja vormid plaaniks, mille järgi on hea ja kindel astuda. Just see juhtub, kui koged professionaalset coachingut.

Aasta algul mõtlevad paljud – mida tahan saavutada, kuhu jõuda? Leia alanud aastasse kasvõi üks oluline uus/parem asi, mis muudab sinu elu rõõmsamaks ja õnnelikumaks, mis suurendab sinu rahulolu iseendaga. Kui aastaga selle oma ellu lubad, saad aasta lõpul rahulolevalt nentida – oli hea aasta …

Praegu on aeg, mil mõeldakse uutele koolitusplaanidele. Päris sageli tõdetakse, et mitte midagi uut koolitajatel pakkuda pole, kõik juba vana tuttav. Nii võib see vahel tõesti tunduda kogemustega juhtidele, kes end juhina juba kümneid aastaid on arendanud. Kui koolitusturg enam mitte millegagi ei üllata, on aeg rohkem endasse vaadata ja mõelda, millised on küsimused praegu minu kui inimese ees. 

Coaching on arengu nõustamine, kus coach aitab süstmeeseid küsimusi esitades coacheel endas suuremale selgusele jõuda ja läbimõeldud tegevusplaan teha. Sageli on inimeste eesmärgid ebamäärased ja need tulevad teiste tahtmistest. Kui sa teed midagi, mida ise väga ei taha, siis tõenäoliselt leiad palju põhjusi mitte tegemiseks. Eesmärk peab sulle endale oluline ja väärtuslik olema. Coahing algab sellise eesmärgi sõnastamises, mida inimene ise soovib oma elus saavutada.

Tõnu Lehtsaar: "Kui töötasin Tartu Ülikooli õppeprorektorina, tundsin end üksikumana kui kunagi varem. Arvasin, et see on eraasi, kuid märkasin, et teised tippjuhid puutuvad kokku sama probleemiga."

Kellel iseendale uusaastalubadused antud, kellel arenguvestlustel eesmärgid seatud. On aeg alustada muutuste käänulist teekonda. On vähe neid, kes pidevalt enda arengus edasi julgevad astuda. Ma ei mõtle siin karjääriredelit ülespoole. Pigem isiksuslikku kasvamist. See on kõige alus. Küll siis tulevad ka uued karjääriastmed.

Phil Jackson on legendaarne korvpallitreener, kes juhtis peatreenerina Chicago Bullsi kuus ja Los Angeles Lakersi viis korda NBA meistriks. Tema korvpallifilosoofia on meeskonnatöö käsiraamat. Ta suutis olla geniaalse korvpalluri Michael Jordani jaoks treener, kes õpetas tal, staarkorvpalluril, jagama oma avalikku tähelepanu mängukaaslastega, et meeskond kasvaks ja õitseks. Treener õpetas talle, et rühmareeglid on olulisemad kui üksikisiku kuulsus.

Kirjutan erilises meeleolus – on veel mõned päevad ja algab puhkus. Lõpetasin äsja Remarque „Taeval ei ole soosikuid“ lugemise – mõtted elu väärtustamisest ja arusaamast, mitte midagi pole iseenesest mõistetavat. Ainus tee õnnelikkusele avaneb läbi iga inimese suutlikkuse valitseda iseenda üle. Paljud meist sõidavad justkui võidusõitu, tajumata algust või lõppu. Kui tihti küsime – miks ma seda teen, mis on eesmärk?

Tean üht ettevõtet, kus puuduvad juhid. Vähemalt rääkisid nad sellest mõtteviisist 1,5 aastat tagasi. Kuid ülejäänud ettevõtetes on ikka ametis nii juhid kui alluvad. Mul tekib sageli küsimus – kuidas saavutada selline koostöövorm, et juhtide ja alluvate vahel puuduks „rindejoon“. Liiga sageli kuulen nii tööintervjuudel kui coachingus, kuidas küll üks pole rahul ühega ega teine teisega. Ühise eesmärgi nimel töötavatel inimestel puudub tegelikult justkui üks eesmärk. Pigem pingutatakse, et teineteisele koht kätte näidata.